Pokker on mäng, mida mängitakse teiste mängijate vastu, vastupidiselt teistele kasiinomängudele, kus võistlevad tavaliselt mängija ja kasiino. Sisuliselt on tegemist nullsummaga mänguga – ühe mängija rahaline võit on täpselt võrdne teis(t)e kaotusega. Seetõttu on pokker kogenud mängijatele hea rahateenimisvõimalus. Teistest kasiinomängudest erinevalt ei ole pokkeri puhul mingit majaeelist. Seetõttu ei ole eriti online-kasiinode puhul kasiino enda jaoks tegemist just kõige tulutoovama tootega. Teatud summa peab kasiino kas või hoolduskuludeks endale aga siiski kindlustama ning seda tehakse enamasti kahel viisil: rahamängudes kehtestatakse protsentuaalne pangatasu, reik (ingl.k rake); turniiride puhul tuleb lisaks sisseostusummale turniiril osalemiseks maksta ka sisseostu(maja)tasu.

Pokkerimänge on mitmes erinevas vormis, kuid vaieldamatult on nii online-kasiinodes kui ka maapealsetes kasiinodes mängijate seas kõige populaarsemaks pokkeri variandiks Texas Hold’em. Järgnevalt selgitamegi selle mängu reegleid pisut lähemalt.

Texas Hold’em on pokkeri versioon, milles kasutatakse nii ühiskaarte kui taskukaarte. Ühes mängulauas on üldiselt kuni 10 üksteise vastu mängivat mängijat. Pokkerimängu eesmärgiks on saada laua kõige parem käsi ehk kaartide kombinatsioon või teha panuseid, mille järel otsustavad teised mängijad oma kaardid maha visata. 5-kaardised kombinatsioonid moodustatakse nii laual kui mängijate käes olevatest kaartidest, kusjuures selleks võib kasutada mõlemat, üht või mitte kumbagi mängijal käes olevat kaarti.

Alustamine

Olenemata sellest, kas lauas on päris krupjee või mitte, on üks mängijatest alati dilleri staatuses. Diileri staatus antakse iga käe järel edasi päripäeva suunas olevale järgmise mängijale. Enne mängu algust otsustatakse diiler selle järgi, kes tõmbab kaardipakist kõige suurema väärtusega kaardi. Kaks diilerist vasakul olevat mängijat peavad alati lauda panema kindla panuse – need on pimepanused ehk blindid. Diilerist järgmine vasakul olev mängija paneb lauale väikese blindi ja temast järgmine suure blindi (väikese blindi topeltväärtus).

Põhitegevused

Loobumine (Fold) – kaartide minema viskamine ehk mängust eemaldumine. Selle otsusega on antud käsi ehk mänguraund mängija jaoks lõppenud ning edasisi otsuseid teha ei saa.

Callimine ehk maksmine (Call) – eelmise mängijaga sama suure panuse lauda panemine ehk panuse kinni maksmine.

Tõstmine* (Raise) – panuse suurendamine ehk eelmise mängijaga võrreldes suurema summa lauale lisamine. Minimaalselt võib panust tõsta eelnevalt tehtud panuse võrra, s.t kui keegi eelnevalt panust tõstnud pole, saab panuse minimaalselt tõsta kahekordse suure pimepanuse väärtuseni.

Vaatamine (Check) – panust ei tehta, kuid samuti ei loobuta kaartidest. Mängukord nii-öelda jäetakse vahele ja järg läheb järgmisele mängijale.

*FL (fixed limit) mängudes on võimalik tõsta ainult ühe kindlaksmääratud summa võrra. Reeglina on selleks ühe panuse (big blind) väärtus. Samuti on FL-mängude puhul piiratud tõstmiste arv.
PL (pot limit) mängudes on võimalik tõsta ainult selle summa võrra, mis on hetkel pangas ehk laual.
NL (no limit) mängudes, nagu nimigi vihjab, puuduvad limiidid panustamise osas. Tõsta võib nii suure summa võrra, kui mängija soovib, enda laual olevate vahendite piires.

Holdemi panustamisvoorud

  • Pre-Flop – Kõikidele mängijatele jagatakse kaks kaarti, mis pannakse lauale kinnisena, ehk pildiga allapoole, et teistel mängijatel ei oleks võimalik vastaste kaarte näha. Kaartide omanik vaatab oma kaarte. Seejärel on käes esimene otsustamise aeg. Kõigepealt tegutseb suurest blindist vasakul istuv mängija. Kuna panuse summa on vähemalt sama suur kui suur blind ja see mängija ei ole ühtegi panust veel asetanud, siis on tal kolm võimalust: kas loobuda, callida või tõsta. Seejärel teevad oma otsused ükshaaval järgmised mängijad ning kui keegi neist panust ei tõsta, siis panustamisvoor lõppeb. Kui mõni mängija tõstab panust, on mängijatel, kes oma kaarte veel ära visanud pole, uuesti võimalik tehtud panus kinni maksta, ületõste teha või kaardid ära visata.
  • Flop – Diiler jagab lauale kolm ühiskaarti, pildiga ülespoole. Seejärel on taas käes otsuste tegemise aeg ning alustab diilerist vasakule liikudes esimene mängija. Seekord on vooru esimesel mängijal taas kolm valikut: kas loobuda, vaadata (checkida) või panustada. Kui antud mängija otsustab vaadata, on samad variandid ka järgmisel mängijal. Kui esimene mängija otsustab aga panustada, siis kaovad järgmisel mängijal vaatamise ja panustamise võimalused ära ning asemele tulevad callimise ja tõstmise valikud. Kõik mängijad teevad järgemööda oma otsused ning teine panustamisvoor lõppeb.
  • Turn – Kolmandas panustamisvoorus lisab diiler ühiskaartide juurde lauale neljanda kaardi. Voor mängitakse täpselt samuti nagu eelmine.
  • River – Viimases panustamisvoorus jagatakse välja viies ühiskaart. Allesolevad mängijad teevad taas kord samas järjekorras oma otsused ning kui seda on tehtud, on aeg oma siiani pildiga allapoole olnud kaks taskukaarti teistele mängijatele avaldada.
    Seejärel vaadatakse (alates diilerist vasakule liikudes esimesest allesjäänud mängijast) üle mängijate taskukaartidest ja laual olevatest ühiskaartidest moodustunud kombinatsioonid ning standardse paremusjärjestuse alusel otsustatakse võitja, kes saab endale kogu käe jooksul lauda pandud raha.

Kahel juhul on mängijal võimalik ka oma kaarte teistele mitte avaldada:

  1. Kaarte ei pea avaldama mängija, kes võidab mängukäe sellepärast, et kõik teised mängijad loobusid.
  2. Samuti ei pea kaarte avaldama see mängija, kes pärast eelmiste mängijate kaartide nägemist mõistab, et on selle mänguringi kaotanud.

Juhul, kui mäng riverini ei jõuagi, näiteks kõik mängijad peale ühe loobuvad, antakse võit automaatselt ainsale allesjäänud mängijale.

Pokkeri kaardikombinatsioonide paremusjärjestus

 

Olenemata pokkerimängu tüübist on kombinatsioonide paremusjärjestus alati sama. Seega tasuks kümnest kombinatsioonist koosnev järjestus kindlasti selgeks õppida – ilma selle teadmiseta ei ole Teil võimalik hinnata, kas Teil hetkel käes olev kombinatsioon on parem kui vastas(t)e oma või mitte. Kavalam on alati jahtida veidi varjatumaid kombinatsioone (nt majad või mastid), sest neid ei pruugi vastased eriti reaalseks pidada ja võivad seetõttu Teile ka rohkem raha “kinkida”.
Kombinatsioonid lahtiseletatuna:

Kuninglik mastirida (Royal Flush) – Võitmatu käsi. Kuningliku mastirea moodustavad samast mastist kõige kõrgemad kaardid – äss, kuningas, emand, poiss, kümme.
Mastirida (Straight Flush) – Kõik viis kaarti peavad olema väärtuslikus järjestuses ning ühest mastist.
Nelik (Four of a kind) – Neli identse väärtusega kaarti.
Maja (Full House) – Üks paar (kaks sama väärtusega kaarti) ja üks kolmik (kolm sama väärtusega kaarti).
Mast (Flush) – Viis samast mastist kaarti, järjestus või väärtused ei ole olulised.
Rida (Straight) – Viis jäjestikkuse väärtusega kaarti, nende mastid ei ole olulised.
Kolmik (Three of a Kind) – Kolm sama väärtusega kaarti.
Kaks paari (Two Pair) – 2 ühe väärtusega kaarti ja kaks teistsugust sama väärtusega kaarti.
Paar (One Pair) – Kaks sama väärtusega kaarti.
Kõrge kaart (High Card) – Kui ühtegi ülemistest kombinatsioonidest käes ei ole, otsustatakse võitja selle järgi, kellel on käes kõrgeim kaart.

Muud populaarsed pokkerimängud

Omaha

Olemuselt on Omaha üsna sarnane Texas Hold’emile, aga Omahas siiski kaks suuremat erinevust:

  • Mängijatele jagatakse kahe taskukaardi asemel neli kaarti
  • Mängijad peavad käe moodustama kahest taskukaardist ja kolmest ühiskaardist

Omaha jaguneb omakorda pisut erinevateks versioonideks:
Omaha High – mängitakse samade reeglitega nagu Texas Hold’emit, panga võitjaks on kõige parema kahest taskukaardist ja kolmest ühiskaardist koosneva käe omanik
Omaha Hi-Lo – ainus erinevus Omaha Hi’ga on kaartide näitamisel, kus pank jagatakse kaheks: kõige parema kõrge käe ja kõige parema madala käe omaniku vahel. Madala käe võidab mängija, kes saab kahe oma käes oleva kaardi ja kolme ühiskaardi abil moodustada kõige nõrgema kombinatsiooni, mis koosneb erineva tugevusega kaartidest vahemikus äss kuni 8. Madala käe arvestuses on kõige nõrgem kaart äss ja madala käe panga võidab mängija, kelle kõige kõrgem kaart on kõige väiksem, nt 7, 5, 4, 3, 2 on parem kombinatsioon kui 8, 6, 3, 2, A. Madala käe puhul ei loe read ega mastid, s.t kõige parem madal kaardikombinatsioon on 5, 4, 3, 2, A.

Seven Card Stud

Pokkeri variatsioon, mis oli kuni Texas Hold’emi populariseerumiseni enimmängitud pokkerimäng. Selles mängus jagatakse mängijale kokku seitse kaarti. Esimeses raundis saab mängija kaks pildiga allapoole kaarti (taskukaardid) ning ühe pildiga ülespoole kaardi. Kokku on neli mängijale jagatud kaartidest teistele nähtavad ja kolm teiste eest varjatud. Mängija peab oma käe kokku panema, valides seitsmest kaardist viis.

Stud Hi-Lo – sarnaselt Omahaga on ka Stud pokkerist olemas Hi-Lo versioon, kus pank jagatakse kõige kõrgema ja kõige madalama käe omaniku vahel pooleks. Samuti on Omaha Hi-Lo’ga sarnane see, et madala käe võidab mängija, kelle käes olevatest kaartidest saab kokku panna viiest erinevast kaardist koosneva kõige nõrgema kombinatsiooni. Madala käe arvestuses ei loe read ega mastid, vaadatakse ainult kaartide tugevust.

Razz

See pokkerivariant on ideaalne mängijatele, kellel ei näi kunagi heade kaartidega vedavat, sest Razzi mänguraundi võidab mängija, kes on saanud kõige halvema kaardikombinatsiooni. Kõige madalam kaart on äss. Read ja mastid arvesse ei lähe ning mänguringi võidab mängija, kelle viiest eri tugevusega kaardist koosneva kombinatsiooni suurim kaart on nõrgim. Mängu ülesehitus on identne Studiga – igale mängijale jagatakse kokku seitse kaarti, millest neli on kõigile näha.